Blog Tag: Eesti raamatu aasta blogi

  • Marko Pajevići „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe“

    Umbes aasta eest avastasin filosoof Armen Avanessiani raamatust „Tuleviku metafüüsika“ ühe tabava sõnamängu, mida on paraku raske eesti keelde tõlkida: „There is no human being, but only human becoming.“ See lause meenus mulle seoses keele- ja kultuuriteoreetiku Marko Pajevići raamatuga „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe“ (tlk Jaanus Sooväli), kus ta muu hulgas väidab, et inimene…

  • Markus Väina „Loss“

    Kuigi raamatu tegevus toimub valdavalt suvel, tundub praegune aeg, kui päevad on hakanud lühenema, ilmad jahenema ja lehed puudel kollaseks tõmbuma, selle lugemiseks kõige parem. Mitte et aastaaeg peaks dikteerima, millal mõnd raamatut lugeda, aga lihtsalt seostub selle teose olustik ja keskkond minu jaoks tahes-tahtmata sügisega. Tegevus toimub ju lossis, mis on ümbritsetud metsaga ja…

  • Monteiro Lobato „Kollase Rähni Ordu”

    Tootsil viisid rotid kapsaraua ära, minu vanavanematekodus panid rotid nahka pool raamatut. Seal oligi ainult kolm lasteraamatut: Aleksei Tolstoi „Kuldvõtmeke”, Pierre Gamarra „Sulgedega Mao saladus” ja salapärane poolik raamat, milles tegutsesid poiss Pedrinho, tüdruk Nöpsnina, nukk Emilia ja põrsas, keda miskipärast kutsuti markiiks. Säilinud oli raamatu teine pool, nii et kuidas kõik jõudis sinnamaale, et…

  • Robert Galbraithi detektiiv Cormoran Strike’i sari

    Eradetektiiv Cormoran Strike astus lugejate ette 2013. aastal aprillis Robert Galbraithi debüütteoses „Käo kukkumine” (eestikeelsena 2014). Vaid mõni kuu hiljem selgus, et kirjanikunime Robert Galbraith taga peidab end ei keegi muu kui Harry Potteri autor J. K. Rowling, ja selgus see moel, mis sobiks hästi mõne Strike’i juhtumi süžeesse. Nimelt olla kirjaniku advokaadibüroo üks partneritest…

  • Julian Barnesi „Elizabeth Finch”

    Julian Barnes armastab ajalugu. Seetõttu ei pea vist imestama, et romaani „Elizabeth Finch” (tõlkinud Liisi Rünkla, Varrak, 2024) nimitegelane on ajalooõpetaja, miks mitte ka Barnesi alter ego, mis võimaldabki varikujuna ühendada isikliku ja kollektiivse mälu. Barnes näitab läbi õpetaja Finchi, et kahtlused, mis puudutavad monoteistlikku, judeo-kristlikku religiooni, ja mis aeg-ajalt kummitavad igaüht, kes selles kultuuriruumis…

  • Richard Powersi „Ilmapuu” ja „Hämming”

    Missugune võiks olla ilukirjandus kliimakriisi ajastul? Ühe võimaliku ja veenva näite sellest pakub oma romaanides Pulitzeri võitjast USA kirjanik Richard Powers (snd 1957). Eesti keelde on tema teostest jõudnud kaks, „Ilmapuu” 2021 (ingl k „The Overstory”, 2018) ja „Hämming” 2022 (ingl k „Bewilderment”, 2021), mõlemad Triin Taela tõlkes.  Kui kunagi nimetati ulmekirjandust mõnikord teaduslikuks fantastikaks,…

  • Christian Bobini „Kõigealam”

    Augusti keskpaik on käes. Kuigi uudiseid on ikka veel keskmisest vähem ja kohati tundub, et kõik venib, on sügise, kiirete aegade keerised hakanud meid tasapisi, ent vääramatu jõuga enda poole kiskuma. Seda on selgesti tunda: juba mõeldakse kooliasjade ostmisest (kas triiksärk kannatab veel ühe sügise, kas kekatossud ikka kõlbavad, kuidas on lood pliiatsite ja sirkliga?),…

  • Nick Dunni „Hämarad teed. Öise linna manifest“

    Mulle meeldib hulkuda äärtes; seal, kus on põhjust tuletada meelde Marc Augé’i „mittekohtade“ määratlust; seal, kus linn hakkab murenema, kus selle tükid on paisatud justkui tagantkätt laiali, kus tühermaid ja võpsikuid läbivad vähem või rohkem arusaadavad trassid, traadid, torud, kus ühes põõsas seisab õline tünn ja selle kõrval näksivad metskitsed noorpuude võrseid, kus on näha…

  • Piret Viirese „Tallinna ja Tartu vahel“

    „Tallinna ja Tartu vahel“ mõjub nostalgiliselt, mis on ehk pisut vale kirjeldus, sest mis on minul, 21. sajandil sündinud noorel, õigust nostalgitseda 80ndate elu üle? Aga ma ei mõtle siinkohal, et 80ndad olid minu jaoks mingid „vanad head ajad“, pigem mõjuvad paralleelid, mida saan tõmmata oma vanemate räägitud ülikooliaegsete lugude, raamatu tegevustiku ja mu enda…

  • Lea Tormise „Eesti balletist“

    Öeldakse, et kõik väikesed tüdrukud tahavad saada baleriiniks. Tõenäoliselt see 100% paika ei pea, aga mina tõepoolest tahtsin. Seda tahtmist ei toitnud vahetu balletikogemus – too piirdus peamiselt adagio’ga Minkuse balletist „Don Quijote“ kesktelevisiooni galakontsertidel miilitsapäeva, keemikute päeva jm päevade auks. Teema tegi põnevaks hoopiski Lea Tormise suhteliselt õbluke raamat „Eesti balletist“ (Eesti Raamat 1967),…

Tallinna Kirjandusfestival 28.05—1.06.2026 Tallinna Kirjandusfestival 28.05—1.06.2026 Tallinna Kirjandusfestival 28.05—1.06.2026 Tallinna Kirjandusfestival 28.05—1.06.2026 Tallinna Kirjandusfestival 28.05—1.06.2026